Interaktiivsed tahvlid

Täna tutvusime lähemalt interaktiivse tahvliga.

Tunni esimeses osas saime tahvliga natuke mängida. Mängimiseks, katsutamiseks on huvitav. Tunni teises osas proovisime luua enda esitluse (paaristöö Kerstiniga). Paaristööna tehtud esitlus: Kujundid geomeetrias, k.a. GeoGebra.

Mis oli hea:

• võimalus lisada geogebra
• erinevad värvid
• kujundite muutmine ilusamateks
• võimalus lisada 3D-pilte
• liikuv kool, tänu interaktiivsusele saab õpilasi aktiviseerida
• ? saab salvestada õppetöö pdf'ks? selline võimalus oli teisel tahvlil, millest räägit meile aktiivõppe meetodite aine raames.
• võimalus lisada erinevat tüüpi ülesandeid (k.a. lünktekst)

Mis mitte nii väga hea:

• ei ole väga mugav kirjutamine (pliiats on paks, näpuga ka mitte väga ilus, kiri ise on ka paks, halvasti loetav
• 3d kujundeid ilusaks ei tee
• kallis. tänasel tahvlil litsentside mure
• õige tarkvara arvutitesse
• 3D sisu ei läinud alati tööle
• tänane tahvel väga suur, mina pidin hüppama. Koolis on ka minust väiksemaid inimesi, nende jaoks on mõni funktsionaalsus liiga kõrge
• ainult üks tahvel. Tihtipeale ongi hea kui tahvel on väga pikk, sinna saab palju kirjutada, see kes teistega teha jõua saab aeglasemalt õppida. Tänase tahvli puhul tuleb kustutada.
• sõltub programmist. Kas sisu ka? Nt. kui lisan 3D sisu, kas see võib järgmise versiooniga mittetöövakas muutuda?
• veel üks seade, veel üks programm

Reaalkooli videol nähtud tahvel on vähemalt pikkuse poolest mõitslikum. Kuid paar ilusat gümnaasiumi trigonomeetria ülesannet ei mahu siia ka. Mängimine on väikse inimese töö. Tahvli abil annab tundi huvitavamaks muuta (õigel doseerimisel).

Praeguse seisuga ma pole kindel, et kasutaksin seda tahvlit väga palju. Mõtte luua uus materjal tundub olema väsitav (tänane päev pole veel lõppenud 23:14 ning see algas 05:02, praegu mõtte mõtlemisest on ka väsitav ;) ). Kardan, et ma ei saa igaks tunniks midagi väga uut välja mõelda. Esialgu võtab väga palju aega. Ning nagu iga teise tehnoloogia puhul kardan et loodud materjal vananeb tehnoloogia vananemise (litsentside aegumise, kasutustingimuste muutmise) tõttu.

Pigem kasutaksin vajadusel teiste loodud materjalid (kui leiaks huvitavaid). Hea meelega läbiksin sel teemal pikemat koolitust töötava tarkvaraga ning tahvliga, mis vajaks minimaalselt hooldust, lisalitsentse vms.

Õpilugu

Õpilugu

Kuna ma pole õpetaja, siis ei saa ma kirjutada õpilugu toimunu õppeprotsessi kohta. Püüan mõtiskleda teemal, kuidas saab VOSK'i õpetamisel kasutada.
Sügisel õppinguid alustades vaatasin suurte silmadega kõiki neid toredaid võtteid, mida õpetajad meie peal katsutasid (k.a. kui kaasõpilased andsid minitude). Mentimeeter - tore, et saab näha teisi vastuseid anonüümselt, samas saab hinnata, mis oluline, mis mitte. Kahoot - selle kohta olen juba laste käest kuulnud - tore nii tunnis kui ka kodus lemmiteemal küsimustiku koostamiseks. Ja teised, teised, teised. Ning hakkasin koguma viiteid, et mida kõike siin maailmas pole.
Nüüd aga ootab mind ülesanne: kas ja mis määral ma kasutaksin VOSK'i õpetamisel.

Meie Kerstiniga paaristöö tulemusena avastatud vahenditest meeldib mulle hirmsasti Trello. Olen juba lühidalt kirjutanud, sellest kuidas ma avastasin seda enda jaoks. Natuke kordan.
Olles kodune pereema sain mingil hetkel aru et:
1) mul oli palju asju, mida ma peaksin tegema (moosi keeta, suppi teha, koosolekule jõuda, lapsega kohustusliku kirjanduse läbi lugema ning arutleda ...
2) tahan enda ja pere nädalat planeerida: loomaaia minek, mänguplatsile minek, näpuvärvid, liivakasti värvimine ...
3) tahan ülevaadet pooleliolevatest "projektidest" - kõik need lõpmatud suuremad tegevused, mida suudad välja mõelda kodus olles: kapp lastetuppa, garderoob enda magamistuppa, vannitoa remont, kardinad kabinetti, rooma kardinad kööki ...
4) tahan näha tähtaegu, vaadata mis on pakiline
5) tahan prioritiseerida TODO listis olevaid ülesandeid
6) tahan jagada seda ülevaadet kogu perega
7) mõnikord tahaksin imetleda nimekirja tehtud ülesannetest :)
Kuna hea agiilse tahvli otsimise ülesanne oli lihtsalt järjekordne TODO-listi ülesanne, siis sinna see ka jäi.
Uus elu (magistriõppe): ülesandeid hakkab tulema aknast ja uksest. Palju on väikseid ülesandeid, kuid palju ka suuri, tähtajad enamasti sellised, mida edasi lükkata ei saa...
Hakkasin uurima. Vaatasin läbi mitmeid lehti nõuannetega, milline kanban'i (nii ma panin otsingusse) tahvel on kõige parem, mugavam, tasutam jne. Valituks osutus Trello.
Saan nüüd jälgida, et ülesanded oleksid tehtud õigeks tähtajaks. Vaatan, et korraga ei oleks liiga plaju töös olevaid ülesandeid - multitasking ei tööta. Olen juba ammu mõelnud, et tulebki õpetada kohe koolis, kuidas sääraste tahtvlite kasutamine käib, et õpilasel oleks parem ülevaade sellest, mis ta hetkel teeb ning et ta oskaks paremini oma aega planeerima.
Ning minu imestuseks hakkasid ilmuma mu silme ette lehed, kus kiidetakse vahendeid õpetamiseks ning üks neist on Trello. Ega ma ei saa ju seda niisama jätta.

Arvan et Trellot saab edukalt kasutada projektide puhul, mis peaksid olema tehtud rühmatöö tulemusena.
Nt. programmeerimisaine raames tuleb luua programm:
1. õpilased saavad leppida kokku selles, mis funktsionaalsust nad tahaksid tarkvarale lisada
2. prioritiseerivad - mis on oluline, kust alustada, kes võtab enda peale mida
3. jälgida, et üks inimene ei võtaks enda peale liiga palju
4. kui ülesanne on valmis, liigutada lipiku testimise veergu, rühmaliige saab võtta seda töösse
5. kui ülesanne on korras - läheb tehtud asjade nimekirja, vastasel juhul uuesti "tegemisel"
Trellol on oma äpp, nii et vajadusel saavad õpilased jälgida tööprotsessi telefonist.

Millised ohud selle juures on?
1. Rühmad peavad olema "töötavad", üks võimalus, et õpilased ise leppivad kokku, kuid ka siin tuleb õpetajal silma peal hoida, et kõik panustaksid töötulemusse.
2. Pole võrku ajal, kui tahad vaadata, mida seal pidingi tegema
3. Õpilased ei tule ideega kaasa.

Usun, et tahvlil planeerimise meetod on väga tõhus, seda läheb vaja ka tavalises elus. Tasub proovida.

M-õpe enda õppetöös

Teema: Tahukad

Sihtrühm: 7.klass

Ülesanne: Enda koolihoovis. Rühmad liiguvad maastikul, otsides vihjeid (qr-koodiga). Vihjes on märgitud mis tahukat tuleb selles kohas leida, teha sellest pilt. Liikuda edasi. 

Tunni lõpus saavad õpilased kokku ning vaatavad, kes mida otsis ning nägi. 

Eesmärk: märgata matemaatika ilu

Ettevalmistus õpetajalt: varuda töötavad laetud tahvleid, installitud tarkvaraga (QR lugeja), piisava ruumiga (mäluga). QR-koodid lamineerida. Enne mängu algust peita QR-koodid ära. Peale mängu korjata koodid kokku.

Ettevalmistus õppijatelt: söödud, joodud (jaksavad joosta), ilmale vastavad õueriided, soovi puhul kasutavad isiklike nutiseadmeid.

Millised probleemid võivad ette tulla: koodid lähevad jalutama (lapsed, tuul vms) - varuga. Seadmed ei ole ikkagi töökorras (kui on varuga, siis loodetavasti ületatav).

Lisaväärtus: lapsed liikuvad, hingavad värsket õhku, oskavad paremini märgata matemaatikat neid ümbritsevas maailmas.

VOSK. 3 äppi

Tunni ülesandeks on leida kolm äppi, mida saab kasutada VOSK lähenemisega tunnis.
Otsisime vastuseid koos Kerstiniga (Kippar).
Valisime kolm järgmist äppi:
1) esitluse esitamiseks
valisime Tiny Tap rakenduse https://www.tinytap.it/activities/
See tundub väga lahe, palju erinevaid võimalusi, esitluste tegemise ja teised. Äppis said valida keele ja klassi, k.a. eesti keel on valitav ja selles leidub õppematerjale.
Sellel rakendusel on suur viga - ta on tasuline.
2)  teadmiste kontrolliks
https://www.peardeck.com/pear-deck-vocabulary  
Kaardid sõnavara õppimisel.
Õpetaja saab koostada harjutusi/teste ise või koos klassiga, viimasel juhul mõtlevad õpilased teine teisele ise, elu on näidanud, et õpilased on usinad teineteisele ülesandeid luua.
3) rühmatööks
Trello https://trello.com/
Mind pikalt kummutas mõte, kuidas rakendada kodus agiilsuses kasutusel oleva valget tahvlit: saaks panna mõistlikult kirja koduseid ülesandeid (suuri ja väikseid) =TODOlist, neid prioritiseerida, neile punkte määrata (kaal, raskus, aeg jne), määrata mis on teoksil, kontroll, tehtud. Ülikooli sisseastudes nägin, et ülesanded tulevad laviiniga. Võtsin ette ning hakkasin otsima paremaid (tasuta) kanban tahvleid. Valituks sai Trello.
Sel kevadel nägin internetis surfates, et Trellot kasutatkse õppimisel, silm läks särama :)
Ning täna tuligi tõehetk: ta ongi kasutusel!
Õppetöös soovitatakse seda kasutada klassi töö korraldamiseks: rühmatöö, saab sõpru lisada, oma plaani jagada, ülesandeid/tähtaegu määrata, jagada linke, materjale.

Esimene kooli külastus. Poska kool

Poska kool

Täna käisime erilises koolis, kohas, kus de jure sai alguse Eesti riik: 02.02.1920 - Tartu rahu leping.
Saime istuda laua taga, mis meenutab rahukõneluste ajal kasutatud lauda. Sellel laual seisab nüüd esimene meid tervitanud it-hariduse märk - 3D prinditud Poska maja koopia.
Meid võtsid lahkesti vastu Merike Hein (arvutiõpetus, modelleerimise õppejõud, süsteemihaldur) ning Vahur Lell (infojuht, ettevõtluse ning robootika õppejõud). Tutvustati lühidalt koolis kasutusel olevaid tehnoloogiaid ning koolis antavaid kursuseid. Kõike on muljet avaldavalt palju.
Saime lähemalt tutvuda ühe õpilase projektiga - modelleeritud ning 3D-printeriga prinditud "vihmavarjuga". Selle vidina tööpõhimõtte on umbes selline:

Selline on töölaud, millel on näha ka vidina prototüübi osasid:

Paneb imestama õpilase järjekindlus sihini jõudmisel.
Samas ruumis oli ka teine äge projekt - click&grow kooli tingimustes, avastamismeetod täis võimsuses.

Mida ma täna õppisin.

Kooli infotehnoloogi roll. On inimesi, kes oskavadki väga palju. Endal tuleb õppida ja õppida. Sain täna kuulda, et tulemust näeb, kui õpetaja õppekoormus on 1500 tundi aastas. Tänane õppetund - saab teha ägedaid asju, kui vaid jaksu oleks.

Linux koolis? Uus reaalsus?

Linux koolis, on see võimalik või ainutee?

Eelised:
1. Kindlasti hind
2. Vabavara - olulise mõtteviisi õpilastele tutvustamine - koostöös peidub jõud
3. Tänasel päeval on kasutajaliides võrreldav teiste operatsioonisüsteemidega (ei saa võrrelda olukorraga 20 a. tagasi)
4. Käsurea kasutamine - oluline kogemus õpilastele. Võib vaja minna väga mitmes kohas tulevikus elus (AutoCAD vms)
5. Hea sissejuhatus robootikasse - raspberryPi jne
6. On palju vabavara: open office jne

Miinused
1. Hind? Süsteemi haldamine kooli it-personaali poolt. Kas oskab? Või tuleb kedagi juurde palgata?
2. Kas alati leidub sobilik programm? Nt. on vaja tunniplaani koostamise programmi, milline valik siis on.
3. "Olen harjunud teise programmiga" - alati on inimesi kelle jaoks üleminek teise süsteemi peale on väga raske - kognitiivse taju tõttu või siis lihtsalt füüsiliselt pole aega uut asja õppida (harjutamine teeb meistriks). Kodus on pigem teine op.süsteem (0.8% koduarvutites, praktikumi slaidid)
4. Vabavara - kaua elus püsib. OpSüs ise on suure tõenäosusega enam-vähem stabiilne, aga rakendused?

Printscreen:
Ei ole pildi olemas, kuna vajalik tarkvara ei olnud installitud. Nupp prt sc ei töötanud. Aega uurimiseks ei olnud (vt. Miinused 3.punkt)

Arvutimuuseumi külastamine

Täna käisime arvutimuuseumis. Meie ülesandeks oli tutvustada teineteisele midagi (või arvuti on "kes"?), hea oleks kui selle konkreetse riistvaraga oleks isiklik suhe (vist ikka "kes"...).
Ise olen muuseumit eelmine kord külastades pannud suuremat tähelepanu just nendele arvutitele, mis tekitasid isiklike tundeid: Besta-88 (Toompeal perekonnaseisuaktide büroos olnud arvuti, selle kartoteegi moderniseerimine oli mu esimeseks "päris" ülesandeks) ning otsisin asjatult enda esimest arvutit (Intel Celeron 300 MHz, 32 MB, see oleks nüüd 20 aastat vana, oli ta siis selline: https://www.osta.ee/microlink-celeron-300mhz32mb3-2gb-12034062.html ?).

Nii et kui tahta teha muuseumit atraktiivsemaks võibki mõelda isiklike emotsioonide rõhutamisele.

1. Muuseum võiks olla nähtavam
2. Rohkem ruumi
3. Siltide juures ka mingi kirjeldus, mis tooks isiklike emotsioone juurde. (Juhtumid, populaarsus, hind vms)
4. Mängukonsoolid Super Marioga tööle? Võib olla emulaator. Eesmärk - inimesed saaksid 10 min mängida (1 rub/10 min) ning tuletada endale meelde enda lapsepõlve või siis võrrelda enda lapsepõlve enda isa omaga.