Täna käisime arvutimuuseumis. Meie ülesandeks oli tutvustada teineteisele midagi (või arvuti on "kes"?), hea oleks kui selle konkreetse riistvaraga oleks isiklik suhe (vist ikka "kes"...).
Ise olen muuseumit eelmine kord külastades pannud suuremat tähelepanu just nendele arvutitele, mis tekitasid isiklike tundeid: Besta-88 (Toompeal perekonnaseisuaktide büroos olnud arvuti, selle kartoteegi moderniseerimine oli mu esimeseks "päris" ülesandeks) ning otsisin asjatult enda esimest arvutit (Intel Celeron 300 MHz, 32 MB, see oleks nüüd 20 aastat vana, oli ta siis selline: https://www.osta.ee/microlink-celeron-300mhz32mb3-2gb-12034062.html ?).
Nii et kui tahta teha muuseumit atraktiivsemaks võibki mõelda isiklike emotsioonide rõhutamisele.
1. Muuseum võiks olla nähtavam
2. Rohkem ruumi
3. Siltide juures ka mingi kirjeldus, mis tooks isiklike emotsioone juurde. (Juhtumid, populaarsus, hind vms)
4. Mängukonsoolid Super Marioga tööle? Võib olla emulaator. Eesmärk - inimesed saaksid 10 min mängida (1 rub/10 min) ning tuletada endale meelde enda lapsepõlve või siis võrrelda enda lapsepõlve enda isa omaga.
1 min = 1 rubla, lahe :)!
ReplyDeleteOlles kuulnud ka hästi erinevate inimeste kogemusi praegusest arvutimuuseumist näen, kuidas sellest vaimustusee on sattunud just need, kellel on endal kogemus nendega (hea sõna, sobib nii "kes" kui "mis" kohta ...) olemas. Lapsed neist eriti ei vaimustu, sest nad ei saa hästi aru, mis need on. Selleks jah, lood ning kasutamisvõimalus teeks asja huvitavamaks.