Õpilugu

Õpilugu

Kuna ma pole õpetaja, siis ei saa ma kirjutada õpilugu toimunu õppeprotsessi kohta. Püüan mõtiskleda teemal, kuidas saab VOSK'i õpetamisel kasutada.
Sügisel õppinguid alustades vaatasin suurte silmadega kõiki neid toredaid võtteid, mida õpetajad meie peal katsutasid (k.a. kui kaasõpilased andsid minitude). Mentimeeter - tore, et saab näha teisi vastuseid anonüümselt, samas saab hinnata, mis oluline, mis mitte. Kahoot - selle kohta olen juba laste käest kuulnud - tore nii tunnis kui ka kodus lemmiteemal küsimustiku koostamiseks. Ja teised, teised, teised. Ning hakkasin koguma viiteid, et mida kõike siin maailmas pole.
Nüüd aga ootab mind ülesanne: kas ja mis määral ma kasutaksin VOSK'i õpetamisel.

Meie Kerstiniga paaristöö tulemusena avastatud vahenditest meeldib mulle hirmsasti Trello. Olen juba lühidalt kirjutanud, sellest kuidas ma avastasin seda enda jaoks. Natuke kordan.
Olles kodune pereema sain mingil hetkel aru et:
1) mul oli palju asju, mida ma peaksin tegema (moosi keeta, suppi teha, koosolekule jõuda, lapsega kohustusliku kirjanduse läbi lugema ning arutleda ...
2) tahan enda ja pere nädalat planeerida: loomaaia minek, mänguplatsile minek, näpuvärvid, liivakasti värvimine ...
3) tahan ülevaadet pooleliolevatest "projektidest" - kõik need lõpmatud suuremad tegevused, mida suudad välja mõelda kodus olles: kapp lastetuppa, garderoob enda magamistuppa, vannitoa remont, kardinad kabinetti, rooma kardinad kööki ...
4) tahan näha tähtaegu, vaadata mis on pakiline
5) tahan prioritiseerida TODO listis olevaid ülesandeid
6) tahan jagada seda ülevaadet kogu perega
7) mõnikord tahaksin imetleda nimekirja tehtud ülesannetest :)
Kuna hea agiilse tahvli otsimise ülesanne oli lihtsalt järjekordne TODO-listi ülesanne, siis sinna see ka jäi.
Uus elu (magistriõppe): ülesandeid hakkab tulema aknast ja uksest. Palju on väikseid ülesandeid, kuid palju ka suuri, tähtajad enamasti sellised, mida edasi lükkata ei saa...
Hakkasin uurima. Vaatasin läbi mitmeid lehti nõuannetega, milline kanban'i (nii ma panin otsingusse) tahvel on kõige parem, mugavam, tasutam jne. Valituks osutus Trello.
Saan nüüd jälgida, et ülesanded oleksid tehtud õigeks tähtajaks. Vaatan, et korraga ei oleks liiga plaju töös olevaid ülesandeid - multitasking ei tööta. Olen juba ammu mõelnud, et tulebki õpetada kohe koolis, kuidas sääraste tahtvlite kasutamine käib, et õpilasel oleks parem ülevaade sellest, mis ta hetkel teeb ning et ta oskaks paremini oma aega planeerima.
Ning minu imestuseks hakkasid ilmuma mu silme ette lehed, kus kiidetakse vahendeid õpetamiseks ning üks neist on Trello. Ega ma ei saa ju seda niisama jätta.

Arvan et Trellot saab edukalt kasutada projektide puhul, mis peaksid olema tehtud rühmatöö tulemusena.
Nt. programmeerimisaine raames tuleb luua programm:
1. õpilased saavad leppida kokku selles, mis funktsionaalsust nad tahaksid tarkvarale lisada
2. prioritiseerivad - mis on oluline, kust alustada, kes võtab enda peale mida
3. jälgida, et üks inimene ei võtaks enda peale liiga palju
4. kui ülesanne on valmis, liigutada lipiku testimise veergu, rühmaliige saab võtta seda töösse
5. kui ülesanne on korras - läheb tehtud asjade nimekirja, vastasel juhul uuesti "tegemisel"
Trellol on oma äpp, nii et vajadusel saavad õpilased jälgida tööprotsessi telefonist.

Millised ohud selle juures on?
1. Rühmad peavad olema "töötavad", üks võimalus, et õpilased ise leppivad kokku, kuid ka siin tuleb õpetajal silma peal hoida, et kõik panustaksid töötulemusse.
2. Pole võrku ajal, kui tahad vaadata, mida seal pidingi tegema
3. Õpilased ei tule ideega kaasa.

Usun, et tahvlil planeerimise meetod on väga tõhus, seda läheb vaja ka tavalises elus. Tasub proovida.