Kaasõppija õpimapi retsentsioon

Kaasõppija õpimapi retsentsiooniga on mul väike mure: ma ei saa kirjutada enda viimase postituse (retsentsiooni), kuni kaasõppija mapp pole valmis ning kaasõppija mapp pole valmis kuni ta pole retsentsiooni kirjutanud, seda aga ta teha ei saa, kuni minu mapp pole valmis (kuna retsentsioon kirjutamata) ja nii võib jätkata.
Natuke nagu Alice Imedemaal: kas oled liiga suur et uksest läbi minna, või väike, kuid võti on laua peal ja seda ei saa kätte, kuna liiga väike oled....

"rabbit" is licensed under CC0 1.0

Sellegipoolest.
Kerstini õppimapp on minu jaoks väga õpetlik, kuna ta suutis seda kirjutada väga lühikese aja jooksul. Võttes arvesse, kui palju aega tundidest möödas on, on see väga põhjalik. Kerstinil vist on migid toredad töövõtted, kuidas ta teeb märkmeid, et asju meeles pidada. Võib olla on see superjõud?

Mulle väga meeldis Kerstini variant m-õpest: kui arvud on olemas, minna õpetaja juurde ja pildi tükkide kaupa lahti teha, ära arvutada: igaühel on võimalus asja lõpuni viia :)

Samuti on väga ilus klikkerite alternatiiv - ülimalt roosa:

Tegelikult aga ehmutas mind see vahend väga... Kas õpetajal tõesti on aega igaks tunniks sedasi ettevalmistada?

Õppimapp vastab kursuse nõudmistele. Kõik teemad olemas. Mõnikord lühidalt. On olemas õpikoht, reflketeeritud vastavalt vajadusele. Keeleliselt on Kerstini tekstid alati ilusad ning meeldivad lugeda. Vajadusel viidatud ning lisatud pilte vms, viimane väga tasakaalus, mitte liiga palju. Tänu siltide kasutamisele on postitused hõlsasti leitavad. Nt. saab niimoodi nii selle aasta, kui ka eelmise aasta sama kursuse Kerstini postitusi: hea võimalus võrdlemiseks, suure pildi nägemiseks. Blog on lugejasõbralik: tagasihoidlik, minimalistlik.

Kursuse kokkuvõte

Olid ajad...

Selle semestri jooksul jooksime läbi väga mitmetest vidinatest, mida saaks koolis kasutada.
Ja need pole lõppenudki.
Mis mind piinab... Hea on, et vahendeid küllaga... Kuid millal õpetaja leiab aega, et uusi asju välja mõelda, otsida ja katsetada uusi vahendeid, lugeda teadusartikleid nende kasulikkuse kohta (nt. virtuaalreaalsuse prillid)? Jõuame vist haridustehnoloogi juurde (kahju küll et sellest palju juttu polnud). Kas ta jõuab täiskohaga töötades kõiki kooli õpetajaid abistada. Tihtipelae on haridustehnoloogil palju teisi ülesandeid (k.a. arvutiõpetus, koolisöökla töökorraldus vms): ta ei jõua abistada. Ehk peab ikka ise tegema.

Hakkasin lähemalt vaatama, mis koolides, milline töökorraldus on. Mulle tundub, et üldiselt vajavad koolid-õpetajad järgmisi it-vidinaid:
1. time manager (vms) - et nii õpetaja, kui ka juhtkond teaks, kuhu aeg kuulub. täiskoormuse juures töötada rohkem kui 35 tundi on ebaseaduslik. Tavatöötajal tihti pole aega et natuke eemalduda ning analüüsida, kuidas elu paremaks muuta, selle jaoks ülemused ongi.
2. ülesannete kogum - adekvaatne, õppekavale vastav - õpetaja saab sealt ülesandeid, vidinaid (videosid vms) linnutada, et koostada tunnikava, töölehed, (järel)kontrolltöid jne. 

Haridustehnoloogi rolli analüüs Tera kooli külastuse põhjal.

Käisime sel semestril Tera koolis (sellest kirjutasin varem), tagantjärele sain tead, et see oligi see päev, millal meile pidi keegi rääkima haridustehnoloogi rollist antud koolis.
Paraku sel päeval haridustehnoloogi rollist ei räägitud. Küll aga näidati meile üht it-ga tegelvat noormeest (kelle olemasolu ning rolli kooli keheküljelt ma nüüd, tagantjärele, tuvastada ei suutnud), ta töötab samal korrusel. Sama mees viib läbi ka 3d-printimise/robootika/ja veel igasuguseid ringe kõrvalmajas. Tema tegeleb ka rahataotlustega tehnika ostmiseks ning oskab anda it-abi õpetajatele.
Nende killude peal võin oletada, et see on selline Figaro töökoht: Figaro siin, Figaro seal.

Kuid kindel olla ei saa, hingeldamist polnud kuulda, pigem selline rahulik olek: ikka tasa, ikka targu (võib olla oli selline hetk, päev?). Ja võib olla ta ei olnudki haridustehnoloog.

Analüüsida saab siis, kui selleks on alusmaterjali. Paraku siin seda polnud.

Tõele näkku vaadates tuleb märkida, et Poskas räägiti sellest, kuidas on it-elu koolis organiseeritud, kuidas tööülesanded jaotatud on. Räägiti hästi, arusaadavalt, kuid väga kiiresti. Seisime kuulates kes kus. Kahjuks, ei saanud me meile näidatud esitlust lähemalt uurida (seda meile ei saadetud). Kirjutada ei saanud, kuna seistes on seda raske teha ning esitlus ei olnud väga loengu tüüpi (kirja panna oleks raske). Kui ma teaksin, et just see ongi kogu minu haridus haridustehnollogi kohta oleksin hoolsam konspekteerimisel. Kahju :(

Virtuaalreaalsus õppetöös

Täna päev pluss eelmine külastamine olid toredad.
Mul oli hea meel kuulda sellest, kuidas töötab virtuaalreaalsus psühholoogi käest. Inimene, kes hoolib sellest, mis tegelikult inimese peas toimub. Mitte ei hüppa rõõmust lakke, et "tundub äge asi olevat".

Tehnilisi vidinaid juba on, kuigi veel kallid, tarkvara, mis sobiks õppimiseks kas pole või on seda vähe.
Internetist leiab huvi pakkuvaid linke:
http://virtualrealityforeducation.com/vr-tools-for-public-speaking/ avaliku esinemise treenimiseks
https://thinkmobiles.com/blog/virtual-reality-education/ siin on öeldud k.a., et VR kasutatakse meditsiinilise personaali koolitamiseks
http://virtualrealityforeducation.com/google-cardboard-vr-videos/science-vr-apps/ - äppid, mis võivad tuua parema arusaamise maailmast: lennuki kokpit (kabiin).

Täna ja eelmine kord kuuldud põhjal: uuringud pigem näitavad, et VR-prillide abil õpitu tase ei erine pärismaailmas õpitu tasemest. VR-prillid ei anna mingit lisaeffekti. Ainuke, mida saab - vau-effekt. Kuid tänapäevalapsed on tihti tehnoloogiast väsinud ning tahavad niisama olla.

Vanemana ning inimesena paneb mind muretsema soov pakkuda kõiki tehnilisi vidinaid lastele. Ennekõike terve psühhika pärismaailmas. Siis vajadusel ettevaatlikult kasutada, ehk siis kui inimesel on olemas võime pärismaailma tagasi tulla.

Praegusel ajal tundub, et kõige targem ongi tellida teenust kooli, mitte osta prille, mis on niisama kapinurgas.
Aeg näitab, kas tehnoloogia muutub mõistlikumaks.

Täiendatud 14.05:
""Ultimately, mixed reality is going to win, but we're a long way from that," says Mr Resnick. "Devices need to get lighter, cheaper, faster, better.""
 Video: seadmele projetseeritav skeem juhistega.

Nutistu - IoT - Asjade internet

Postimehe sõnavõistlus (https://kultuur.postimees.ee/3060763/sonavoistluse-voitja-on-nuhvel). Aasta 2015. Auhinavääriliseks tunnustati sõna "nutistu" - asjade internet.
Uus sõna sai täna õpitud.

Tehnoloogia ise on huvitav, pakkub võimalusi nii heaks, kui ka kurjaks.

On ju hea, kui haige inimene, kes ei saa voodist tõusta ütleks: tee, palun, kardinad lahti. Ja need tulevadki lahti.
On hea, kui linna valguse võrgus mahapõlenud lambi kohta tuleb kohene teade: vaheta x-kohas lamp välja. (Tartus oli see teenus automatiseeritud juba vähemalt 8 aastat tagasi.)
On hea et tekkinud andmete põhjal saame me enda elu/äri muuta tõhusamaks. Kas teeme?

Kartlikuks teeb, tänapäeval nii tavaline, andmete kogumine. Kes ja kuidas neid andmeid saab ja kasutab.
Kartlikuks teeb tänapäevase inimese mugavus: kas inimene kasutab vabastatud aega lugemiseks, liikumiseks, filosofeerimiseks?

Väike paranooia. Kui ma kuulsin, kuidas kõik avaneb/l'heb kinni automaatselt tuli mulle meelde Robert Silverberg jutulugu "The Iron Chancellor" (1958.a. https://atebook.net/book/31403/readf, Роберт Силверберг. Железный канцлер): koduabiline kokaroobot aitab pereliikmetel dieedi pidada. Kahjuks, kaotab ta piire, kui vähe võivad/peavad pereliikmed süüa, lukustab pere ning näljutab nad.
Selles võtmes meeldis mulle, et täna jäi mitu korda kõlama: seade võib pakkuda lahenduse, mitte otsustada ise.

Kooli ja nutistu.
Huvi äratamiseks - väga tore. Projektide jaoks andmete kogumine - imeline. Veel? Ei tea.

Õppekoht.
Uus sõna.

Video tegemine

Tänase tunni teemaks on video salvestamine.
On hea, et me saime rühmana (Kerstin Kippar, Kadri Sügis, mina) naljatada ühist asja luues. Kolmekesi oli teha lihtsam kui üksi.

Valisime teemaks digihügieeni, mis on tõesti oluline, kuigi tüütu.

Praeguse seisuga ma olen võimeline kirjutama ning looma igasuguseid videolõike. Ma ei ole kindel, et hakkan tegema videosid oma vabast ajast. Samas mõnikord on see võib olla hea võimalus, et ei peaks mitu korda sama asja rääkima. Kuna video-tegemise ülesandeid on nüüd olnud, siis arvan, et enam ma seda ei karda. Ning see on tore, sest nüüd on mul võimalusi ühe töövahendi võrra rohkem.

Alternatiiv klikkeritele?

hm-hm...

Klikkerid on ja klikkerid jäävad: nii olen kuulnud.

Otsisin ja otsisin. Leidsin alternatiivi: https://www.polleverywhere.com

Selle rakenduse kohta on palju häid kommentaare. Seda saab kasutada ka tasuta (=mitte täis võimsuses), ehk klikkeritest tunduvalt odavam.

Sissejuhatav reklaamvideo aastast 2012, aga see on endiselt hea ning sobilik:

Katsetasin natuke ise ka.

On mugav. Tasuta versioonis kuni 40 õpilast (valisin K-12 õpetajat).
Millest tunnen puudust tasuta versioonis? Raportid ning mittesobilike vastuste eemaldamine (viimane on videos 1:22 sekundil).

Mis mulle klikkerite juures meeldib ja mida siin pole? Klikkerid ise... Paraku on inimese ajul väga raske keskenduda ainult vastamisele, kui samas seadmes on nii palju toredaid (?) võimalusi: FB, Instagram etc Seega eraldiseisev vidin võib mõnikord päästjaks olla.