Kaasõppija õpimapi retsentsiooniga on mul väike mure: ma ei saa kirjutada enda viimase postituse (retsentsiooni), kuni kaasõppija mapp pole valmis ning kaasõppija mapp pole valmis kuni ta pole retsentsiooni kirjutanud, seda aga ta teha ei saa, kuni minu mapp pole valmis (kuna retsentsioon kirjutamata) ja nii võib jätkata.
Natuke nagu Alice Imedemaal: kas oled liiga suur et uksest läbi minna, või väike, kuid võti on laua peal ja seda ei saa kätte, kuna liiga väike oled....
Sellegipoolest.
Kerstini õppimapp on minu jaoks väga õpetlik, kuna ta suutis seda kirjutada väga lühikese aja jooksul. Võttes arvesse, kui palju aega tundidest möödas on, on see väga põhjalik. Kerstinil vist on migid toredad töövõtted, kuidas ta teeb märkmeid, et asju meeles pidada. Võib olla on see superjõud?
Mulle väga meeldis Kerstini variant m-õpest: kui arvud on olemas, minna õpetaja juurde ja pildi tükkide kaupa lahti teha, ära arvutada: igaühel on võimalus asja lõpuni viia :)
Samuti on väga ilus klikkerite alternatiiv - ülimalt roosa:
Tegelikult aga ehmutas mind see vahend väga... Kas õpetajal tõesti on aega igaks tunniks sedasi ettevalmistada?
Õppimapp vastab kursuse nõudmistele. Kõik teemad olemas. Mõnikord lühidalt. On olemas õpikoht, reflketeeritud vastavalt vajadusele. Keeleliselt on Kerstini tekstid alati ilusad ning meeldivad lugeda. Vajadusel viidatud ning lisatud pilte vms, viimane väga tasakaalus, mitte liiga palju. Tänu siltide kasutamisele on postitused hõlsasti leitavad. Nt. saab niimoodi nii selle aasta, kui ka eelmise aasta sama kursuse Kerstini postitusi: hea võimalus võrdlemiseks, suure pildi nägemiseks. Blog on lugejasõbralik: tagasihoidlik, minimalistlik.
No comments:
Post a Comment