Kaasõppija õpimapi retsentsioon

Kaasõppija õpimapi retsentsiooniga on mul väike mure: ma ei saa kirjutada enda viimase postituse (retsentsiooni), kuni kaasõppija mapp pole valmis ning kaasõppija mapp pole valmis kuni ta pole retsentsiooni kirjutanud, seda aga ta teha ei saa, kuni minu mapp pole valmis (kuna retsentsioon kirjutamata) ja nii võib jätkata.
Natuke nagu Alice Imedemaal: kas oled liiga suur et uksest läbi minna, või väike, kuid võti on laua peal ja seda ei saa kätte, kuna liiga väike oled....

"rabbit" is licensed under CC0 1.0

Sellegipoolest.
Kerstini õppimapp on minu jaoks väga õpetlik, kuna ta suutis seda kirjutada väga lühikese aja jooksul. Võttes arvesse, kui palju aega tundidest möödas on, on see väga põhjalik. Kerstinil vist on migid toredad töövõtted, kuidas ta teeb märkmeid, et asju meeles pidada. Võib olla on see superjõud?

Mulle väga meeldis Kerstini variant m-õpest: kui arvud on olemas, minna õpetaja juurde ja pildi tükkide kaupa lahti teha, ära arvutada: igaühel on võimalus asja lõpuni viia :)

Samuti on väga ilus klikkerite alternatiiv - ülimalt roosa:

Tegelikult aga ehmutas mind see vahend väga... Kas õpetajal tõesti on aega igaks tunniks sedasi ettevalmistada?

Õppimapp vastab kursuse nõudmistele. Kõik teemad olemas. Mõnikord lühidalt. On olemas õpikoht, reflketeeritud vastavalt vajadusele. Keeleliselt on Kerstini tekstid alati ilusad ning meeldivad lugeda. Vajadusel viidatud ning lisatud pilte vms, viimane väga tasakaalus, mitte liiga palju. Tänu siltide kasutamisele on postitused hõlsasti leitavad. Nt. saab niimoodi nii selle aasta, kui ka eelmise aasta sama kursuse Kerstini postitusi: hea võimalus võrdlemiseks, suure pildi nägemiseks. Blog on lugejasõbralik: tagasihoidlik, minimalistlik.

Kursuse kokkuvõte

Olid ajad...

Selle semestri jooksul jooksime läbi väga mitmetest vidinatest, mida saaks koolis kasutada.
Ja need pole lõppenudki.
Mis mind piinab... Hea on, et vahendeid küllaga... Kuid millal õpetaja leiab aega, et uusi asju välja mõelda, otsida ja katsetada uusi vahendeid, lugeda teadusartikleid nende kasulikkuse kohta (nt. virtuaalreaalsuse prillid)? Jõuame vist haridustehnoloogi juurde (kahju küll et sellest palju juttu polnud). Kas ta jõuab täiskohaga töötades kõiki kooli õpetajaid abistada. Tihtipelae on haridustehnoloogil palju teisi ülesandeid (k.a. arvutiõpetus, koolisöökla töökorraldus vms): ta ei jõua abistada. Ehk peab ikka ise tegema.

Hakkasin lähemalt vaatama, mis koolides, milline töökorraldus on. Mulle tundub, et üldiselt vajavad koolid-õpetajad järgmisi it-vidinaid:
1. time manager (vms) - et nii õpetaja, kui ka juhtkond teaks, kuhu aeg kuulub. täiskoormuse juures töötada rohkem kui 35 tundi on ebaseaduslik. Tavatöötajal tihti pole aega et natuke eemalduda ning analüüsida, kuidas elu paremaks muuta, selle jaoks ülemused ongi.
2. ülesannete kogum - adekvaatne, õppekavale vastav - õpetaja saab sealt ülesandeid, vidinaid (videosid vms) linnutada, et koostada tunnikava, töölehed, (järel)kontrolltöid jne. 

Haridustehnoloogi rolli analüüs Tera kooli külastuse põhjal.

Käisime sel semestril Tera koolis (sellest kirjutasin varem), tagantjärele sain tead, et see oligi see päev, millal meile pidi keegi rääkima haridustehnoloogi rollist antud koolis.
Paraku sel päeval haridustehnoloogi rollist ei räägitud. Küll aga näidati meile üht it-ga tegelvat noormeest (kelle olemasolu ning rolli kooli keheküljelt ma nüüd, tagantjärele, tuvastada ei suutnud), ta töötab samal korrusel. Sama mees viib läbi ka 3d-printimise/robootika/ja veel igasuguseid ringe kõrvalmajas. Tema tegeleb ka rahataotlustega tehnika ostmiseks ning oskab anda it-abi õpetajatele.
Nende killude peal võin oletada, et see on selline Figaro töökoht: Figaro siin, Figaro seal.

Kuid kindel olla ei saa, hingeldamist polnud kuulda, pigem selline rahulik olek: ikka tasa, ikka targu (võib olla oli selline hetk, päev?). Ja võib olla ta ei olnudki haridustehnoloog.

Analüüsida saab siis, kui selleks on alusmaterjali. Paraku siin seda polnud.

Tõele näkku vaadates tuleb märkida, et Poskas räägiti sellest, kuidas on it-elu koolis organiseeritud, kuidas tööülesanded jaotatud on. Räägiti hästi, arusaadavalt, kuid väga kiiresti. Seisime kuulates kes kus. Kahjuks, ei saanud me meile näidatud esitlust lähemalt uurida (seda meile ei saadetud). Kirjutada ei saanud, kuna seistes on seda raske teha ning esitlus ei olnud väga loengu tüüpi (kirja panna oleks raske). Kui ma teaksin, et just see ongi kogu minu haridus haridustehnollogi kohta oleksin hoolsam konspekteerimisel. Kahju :(

Virtuaalreaalsus õppetöös

Täna päev pluss eelmine külastamine olid toredad.
Mul oli hea meel kuulda sellest, kuidas töötab virtuaalreaalsus psühholoogi käest. Inimene, kes hoolib sellest, mis tegelikult inimese peas toimub. Mitte ei hüppa rõõmust lakke, et "tundub äge asi olevat".

Tehnilisi vidinaid juba on, kuigi veel kallid, tarkvara, mis sobiks õppimiseks kas pole või on seda vähe.
Internetist leiab huvi pakkuvaid linke:
http://virtualrealityforeducation.com/vr-tools-for-public-speaking/ avaliku esinemise treenimiseks
https://thinkmobiles.com/blog/virtual-reality-education/ siin on öeldud k.a., et VR kasutatakse meditsiinilise personaali koolitamiseks
http://virtualrealityforeducation.com/google-cardboard-vr-videos/science-vr-apps/ - äppid, mis võivad tuua parema arusaamise maailmast: lennuki kokpit (kabiin).

Täna ja eelmine kord kuuldud põhjal: uuringud pigem näitavad, et VR-prillide abil õpitu tase ei erine pärismaailmas õpitu tasemest. VR-prillid ei anna mingit lisaeffekti. Ainuke, mida saab - vau-effekt. Kuid tänapäevalapsed on tihti tehnoloogiast väsinud ning tahavad niisama olla.

Vanemana ning inimesena paneb mind muretsema soov pakkuda kõiki tehnilisi vidinaid lastele. Ennekõike terve psühhika pärismaailmas. Siis vajadusel ettevaatlikult kasutada, ehk siis kui inimesel on olemas võime pärismaailma tagasi tulla.

Praegusel ajal tundub, et kõige targem ongi tellida teenust kooli, mitte osta prille, mis on niisama kapinurgas.
Aeg näitab, kas tehnoloogia muutub mõistlikumaks.

Täiendatud 14.05:
""Ultimately, mixed reality is going to win, but we're a long way from that," says Mr Resnick. "Devices need to get lighter, cheaper, faster, better.""
 Video: seadmele projetseeritav skeem juhistega.

Nutistu - IoT - Asjade internet

Postimehe sõnavõistlus (https://kultuur.postimees.ee/3060763/sonavoistluse-voitja-on-nuhvel). Aasta 2015. Auhinavääriliseks tunnustati sõna "nutistu" - asjade internet.
Uus sõna sai täna õpitud.

Tehnoloogia ise on huvitav, pakkub võimalusi nii heaks, kui ka kurjaks.

On ju hea, kui haige inimene, kes ei saa voodist tõusta ütleks: tee, palun, kardinad lahti. Ja need tulevadki lahti.
On hea, kui linna valguse võrgus mahapõlenud lambi kohta tuleb kohene teade: vaheta x-kohas lamp välja. (Tartus oli see teenus automatiseeritud juba vähemalt 8 aastat tagasi.)
On hea et tekkinud andmete põhjal saame me enda elu/äri muuta tõhusamaks. Kas teeme?

Kartlikuks teeb, tänapäeval nii tavaline, andmete kogumine. Kes ja kuidas neid andmeid saab ja kasutab.
Kartlikuks teeb tänapäevase inimese mugavus: kas inimene kasutab vabastatud aega lugemiseks, liikumiseks, filosofeerimiseks?

Väike paranooia. Kui ma kuulsin, kuidas kõik avaneb/l'heb kinni automaatselt tuli mulle meelde Robert Silverberg jutulugu "The Iron Chancellor" (1958.a. https://atebook.net/book/31403/readf, Роберт Силверберг. Железный канцлер): koduabiline kokaroobot aitab pereliikmetel dieedi pidada. Kahjuks, kaotab ta piire, kui vähe võivad/peavad pereliikmed süüa, lukustab pere ning näljutab nad.
Selles võtmes meeldis mulle, et täna jäi mitu korda kõlama: seade võib pakkuda lahenduse, mitte otsustada ise.

Kooli ja nutistu.
Huvi äratamiseks - väga tore. Projektide jaoks andmete kogumine - imeline. Veel? Ei tea.

Õppekoht.
Uus sõna.

Video tegemine

Tänase tunni teemaks on video salvestamine.
On hea, et me saime rühmana (Kerstin Kippar, Kadri Sügis, mina) naljatada ühist asja luues. Kolmekesi oli teha lihtsam kui üksi.

Valisime teemaks digihügieeni, mis on tõesti oluline, kuigi tüütu.

Praeguse seisuga ma olen võimeline kirjutama ning looma igasuguseid videolõike. Ma ei ole kindel, et hakkan tegema videosid oma vabast ajast. Samas mõnikord on see võib olla hea võimalus, et ei peaks mitu korda sama asja rääkima. Kuna video-tegemise ülesandeid on nüüd olnud, siis arvan, et enam ma seda ei karda. Ning see on tore, sest nüüd on mul võimalusi ühe töövahendi võrra rohkem.

Alternatiiv klikkeritele?

hm-hm...

Klikkerid on ja klikkerid jäävad: nii olen kuulnud.

Otsisin ja otsisin. Leidsin alternatiivi: https://www.polleverywhere.com

Selle rakenduse kohta on palju häid kommentaare. Seda saab kasutada ka tasuta (=mitte täis võimsuses), ehk klikkeritest tunduvalt odavam.

Sissejuhatav reklaamvideo aastast 2012, aga see on endiselt hea ning sobilik:

Katsetasin natuke ise ka.

On mugav. Tasuta versioonis kuni 40 õpilast (valisin K-12 õpetajat).
Millest tunnen puudust tasuta versioonis? Raportid ning mittesobilike vastuste eemaldamine (viimane on videos 1:22 sekundil).

Mis mulle klikkerite juures meeldib ja mida siin pole? Klikkerid ise... Paraku on inimese ajul väga raske keskenduda ainult vastamisele, kui samas seadmes on nii palju toredaid (?) võimalusi: FB, Instagram etc Seega eraldiseisev vidin võib mõnikord päästjaks olla.

H5P. Kujundav hindamine. Testid, enesetestid. Imeline.

H5P

H5P. Olen seda rakendust õppinud teistes ainetes ning tänaseks päevaks on mul juba mõned testid tehtud. 

Mulle meeldib antud keskkond väga: paar liigutust (väike liialdus) ja ilus test olemas, saab määrata kas eksimine on lubatud/mitte, punktide arv ning vastavalt sellele tagasiside, teste on kasutada väga palju ja neid on imelihtne luua. 

Täna tegime koos Kerstiniga (Kippar) H5P kaks testi:

https://h5p.org/node/493153 - Drag and drop. Lihtne ja mõnus: vali sobilik mõiste ning vii see õigesse kohta.

https://h5p.org/node/493192 - Image Juxtaposition. Enna ja Pärast piltide võrdlemine. Seda tahtsin proovida teha juba ammu, kuid ei olnud vajadust ja häid mõtteid. On väga võimas võimalus, näitamaks muudatust.

Liitreaalsus

Liitreaalsuse avastamine? Miks ja kellele?

Liitreaalsust avastasime paaristööna. Paariline: Kerstin Kippar.

Quiver.

Nalja sai. Etteantud lehed pigem väiksematele ning ma ei usu et seda rõõmu on väga pikaks ajaks. Teiselt poolt lapsevanemana eelistan väiksemate puhul pärismaailma virtuaalsele. Kuigi mu enda uurimine ei ole akadeemiline ning lapsi tunnen vähem, kui statistilise valemi jaoks vaja on: väikestel lastel on vaja inimesi, kes neid armastaks, mitte aga 3D ükssarvikut kellele saab tahvli kaudu pai teha. Akadeemilisi uuringuid on selle teema kohta palju ning igaüks leiab sellist, mis toetab tema seisukohta :)

Väike nunnu liitreaalne ponike:

HP Reveal

Hoopis põnevam on võimalus luua ise liitreaalsust. Seda saime täna ka proovida - HP Reveal.

Saab määrata objektile liitreaalse tegevuse.

Nt., tavaline mall:

Sellele lisame toredaid selle:

Kahjuks, tarkvara ei ole väga töökindel ning me ei saanud midagi päriselt luua. Seda aga tahaks proovida küll.

Õppekoht

Liitreaalsus, mille kohta võin kohe öelda, et on vajalik ja õpetlik: IKEA mööbli paigutamine - aitab ruumilise kujundamisvõime arendada. Kujutan endale ette, et uurida igasuguseid 3D-kujundeid on samati väga tore, kahjuks pole näinud. Mitte matemaatika õppimisel: anatoomia - must have (seda nägin veebis ka tasuta versioonis).
Veebis otsingul tuleb ette toredaid õppel kasutatavaid süsteeme nende litsentsi tasu võib olla tuhandetes. Vaevalt, et meie koolid selleks valmis on.
Tasuta tarkvara on aga nii nagu on: täna on (võib olla), homme???
Nii et, vanemates klassides leidub mõistlik kasutamine, kui keegi leiab mõistliku rakenduse ;)

Tera. Kooli külastus. Vol2

TERA kooli külastus.

Täna käisime erakoolis TERA.
Lootsin väga, et näen midagi väga uudset, seda mida mujal pole.

Esimene samm - VR prillid

Koolis on väike ruum, kus saab VR-prillidega õppetööd läbi viia. Kahjuks, algas tutvustus enne tunni algust ning seega tuli välja et mina hilinesin ning ei näinudki sissejuhatust.
Tänu toredatele kursakaasele sain teada, mille jaoks prille kasutada saab. Eriti mulle meeldis näide, et saab proovida, kuidas elab autist. See oleks küll õpetlik, tasub läbi proovida (ühe refleksiooni seminari asemel ning siis lühidalt kirjutada sellest, kuidas oli ning mida õppisin).
Toas oli hea kohvi lõhn. Kahjuks, kohvi ei pakkutud. Kahju, sest oli just lõunaaeg ning lõunat ma süüa ei jõudnud (ikka kooli õigeks ajaks jõudmise eesmärgil). Kui ei oleks kohvilõuna, oleks lihtsam olla.

Rännak mööda kooli

Edasi pakkuti meile rännata mööda kooli et jõuda matemaatika klassi. Tee peal oli näha palju õpilasi, kes veetsid aega nutitahvlites (see on oodatav, kuid mitte soovitav). Minu heaks meeleks oli nii õues kui ka koolis päris palju õpilasi, kes leidsid endale teise tegevuse: jooksid ringi, mängisid pärismänge jne. Kool on liikumisele kutsuv kool.

Matemaatika klass

Matemaatika klassis saime vastuseid kooli vastuvõtukorra ning kohatasu kohta. Saime natuke vaadata interaktiivse tahvli kasutamist. Näidati, kuidas saab äppis õppida programmeerimist (keskkond - 3D - hea; redaktor - tekstiline - võiks olla hea, kuid ma ei leidnud, kuidas saab sellest käske teise kohta lohistada või copy/cut-paste võimalusi; ingliskeelne kuid pigem väikstele mõeldud; tekstiline redaktor, pigem lugesin et väikestele sobivad paremini blokkid - kokkuvõttes ei tea, kas lähenemine on effektiivne või on applist sõltuv). Nägime õunamaitselisi automaagilisi lahendusi: classroom, appleTV - on mugav. Sain aru, et tahvlite kasutamine ei ole mitte igapäevane, pigem on erakordne tegevus tunnis.

3D-printerid, robootikaring jne

Kõrval majas viiakse läbi ringe. Seal saab printida 3D-printeriga. Seal on ka robootikaringi kodu.
Saime kasutada SketchUp programmi. Miks? IT didaktikas just soovitati meile sellest programmist kaarega mööda minna, "on vigane". Natuke imelik tunne jäi - sain natuke lohistada programmis paar instrumendi: mis  tuli välja, kas tuli välja, ei tekkinud tunnet, et midagi õppisin. Ehk - kuidas siis kasutada: sama ajaga võiksime läbi mängida väikese töölehe. Kahjuks, ma ei saanud aru, kuidas 3D-printeri kasutamine õppeprotsessi lõimitud on. Mis ongi hetkel minu jaoks kõige suurem küsimus. Printer ei ole loodussõbralik, selle kasutamine peaks olema väga mõtestatud.

Arvutiõpetus. Teemad mida õpetatakse. Mis klassis?

Väga kahju, et saanud tutvuda kooli ikt-ainekavaga. Väga tahaks teada, milles koosneb kooli innovaatilisus, mis klassis mida õpitakse. Milliseid rolle ja  it-töökohti on.

Näiteks, sain sel nädalal kuulata GAG'i kohta (HITSA veebiseminar), neil on kogu info süstematiseeritud ja palju on avaliku infot:
Ainekava: https://docs.google.com/document/d/1MmsndMgDxC7Jyof_WSEuLg08qzGqAr9tWwSdvEF84eQ/edit
kasutatavad õpikeskkonnad:
https://docs.google.com/document/d/1zgeNSpoqRhzNvxMch3LkFtjCdWgt9t31ZHro9GWaZkY/edit
Oleks just huvitav võrrelda.

Mida sain teada?

Sain teada, kus kool asub. Olen koolist kuulnud mitmest kohast, tahtsin seda oma silmaga näha. Ei saanud näha midagi sellist, mis tekitaks minus ahhaa-tunne: võtame vidinaid kasutusele. Kõige rohkem meeldis klassiukse peal olev päkapiku mäng (lamineeritud, paberist).

Interaktiivsed tahvlid

Täna tutvusime lähemalt interaktiivse tahvliga.

Tunni esimeses osas saime tahvliga natuke mängida. Mängimiseks, katsutamiseks on huvitav. Tunni teises osas proovisime luua enda esitluse (paaristöö Kerstiniga). Paaristööna tehtud esitlus: Kujundid geomeetrias, k.a. GeoGebra.

Mis oli hea:

• võimalus lisada geogebra
• erinevad värvid
• kujundite muutmine ilusamateks
• võimalus lisada 3D-pilte
• liikuv kool, tänu interaktiivsusele saab õpilasi aktiviseerida
• ? saab salvestada õppetöö pdf'ks? selline võimalus oli teisel tahvlil, millest räägit meile aktiivõppe meetodite aine raames.
• võimalus lisada erinevat tüüpi ülesandeid (k.a. lünktekst)

Mis mitte nii väga hea:

• ei ole väga mugav kirjutamine (pliiats on paks, näpuga ka mitte väga ilus, kiri ise on ka paks, halvasti loetav
• 3d kujundeid ilusaks ei tee
• kallis. tänasel tahvlil litsentside mure
• õige tarkvara arvutitesse
• 3D sisu ei läinud alati tööle
• tänane tahvel väga suur, mina pidin hüppama. Koolis on ka minust väiksemaid inimesi, nende jaoks on mõni funktsionaalsus liiga kõrge
• ainult üks tahvel. Tihtipeale ongi hea kui tahvel on väga pikk, sinna saab palju kirjutada, see kes teistega teha jõua saab aeglasemalt õppida. Tänase tahvli puhul tuleb kustutada.
• sõltub programmist. Kas sisu ka? Nt. kui lisan 3D sisu, kas see võib järgmise versiooniga mittetöövakas muutuda?
• veel üks seade, veel üks programm

Reaalkooli videol nähtud tahvel on vähemalt pikkuse poolest mõitslikum. Kuid paar ilusat gümnaasiumi trigonomeetria ülesannet ei mahu siia ka. Mängimine on väikse inimese töö. Tahvli abil annab tundi huvitavamaks muuta (õigel doseerimisel).

Praeguse seisuga ma pole kindel, et kasutaksin seda tahvlit väga palju. Mõtte luua uus materjal tundub olema väsitav (tänane päev pole veel lõppenud 23:14 ning see algas 05:02, praegu mõtte mõtlemisest on ka väsitav ;) ). Kardan, et ma ei saa igaks tunniks midagi väga uut välja mõelda. Esialgu võtab väga palju aega. Ning nagu iga teise tehnoloogia puhul kardan et loodud materjal vananeb tehnoloogia vananemise (litsentside aegumise, kasutustingimuste muutmise) tõttu.

Pigem kasutaksin vajadusel teiste loodud materjalid (kui leiaks huvitavaid). Hea meelega läbiksin sel teemal pikemat koolitust töötava tarkvaraga ning tahvliga, mis vajaks minimaalselt hooldust, lisalitsentse vms.

Õpilugu

Õpilugu

Kuna ma pole õpetaja, siis ei saa ma kirjutada õpilugu toimunu õppeprotsessi kohta. Püüan mõtiskleda teemal, kuidas saab VOSK'i õpetamisel kasutada.
Sügisel õppinguid alustades vaatasin suurte silmadega kõiki neid toredaid võtteid, mida õpetajad meie peal katsutasid (k.a. kui kaasõpilased andsid minitude). Mentimeeter - tore, et saab näha teisi vastuseid anonüümselt, samas saab hinnata, mis oluline, mis mitte. Kahoot - selle kohta olen juba laste käest kuulnud - tore nii tunnis kui ka kodus lemmiteemal küsimustiku koostamiseks. Ja teised, teised, teised. Ning hakkasin koguma viiteid, et mida kõike siin maailmas pole.
Nüüd aga ootab mind ülesanne: kas ja mis määral ma kasutaksin VOSK'i õpetamisel.

Meie Kerstiniga paaristöö tulemusena avastatud vahenditest meeldib mulle hirmsasti Trello. Olen juba lühidalt kirjutanud, sellest kuidas ma avastasin seda enda jaoks. Natuke kordan.
Olles kodune pereema sain mingil hetkel aru et:
1) mul oli palju asju, mida ma peaksin tegema (moosi keeta, suppi teha, koosolekule jõuda, lapsega kohustusliku kirjanduse läbi lugema ning arutleda ...
2) tahan enda ja pere nädalat planeerida: loomaaia minek, mänguplatsile minek, näpuvärvid, liivakasti värvimine ...
3) tahan ülevaadet pooleliolevatest "projektidest" - kõik need lõpmatud suuremad tegevused, mida suudad välja mõelda kodus olles: kapp lastetuppa, garderoob enda magamistuppa, vannitoa remont, kardinad kabinetti, rooma kardinad kööki ...
4) tahan näha tähtaegu, vaadata mis on pakiline
5) tahan prioritiseerida TODO listis olevaid ülesandeid
6) tahan jagada seda ülevaadet kogu perega
7) mõnikord tahaksin imetleda nimekirja tehtud ülesannetest :)
Kuna hea agiilse tahvli otsimise ülesanne oli lihtsalt järjekordne TODO-listi ülesanne, siis sinna see ka jäi.
Uus elu (magistriõppe): ülesandeid hakkab tulema aknast ja uksest. Palju on väikseid ülesandeid, kuid palju ka suuri, tähtajad enamasti sellised, mida edasi lükkata ei saa...
Hakkasin uurima. Vaatasin läbi mitmeid lehti nõuannetega, milline kanban'i (nii ma panin otsingusse) tahvel on kõige parem, mugavam, tasutam jne. Valituks osutus Trello.
Saan nüüd jälgida, et ülesanded oleksid tehtud õigeks tähtajaks. Vaatan, et korraga ei oleks liiga plaju töös olevaid ülesandeid - multitasking ei tööta. Olen juba ammu mõelnud, et tulebki õpetada kohe koolis, kuidas sääraste tahtvlite kasutamine käib, et õpilasel oleks parem ülevaade sellest, mis ta hetkel teeb ning et ta oskaks paremini oma aega planeerima.
Ning minu imestuseks hakkasid ilmuma mu silme ette lehed, kus kiidetakse vahendeid õpetamiseks ning üks neist on Trello. Ega ma ei saa ju seda niisama jätta.

Arvan et Trellot saab edukalt kasutada projektide puhul, mis peaksid olema tehtud rühmatöö tulemusena.
Nt. programmeerimisaine raames tuleb luua programm:
1. õpilased saavad leppida kokku selles, mis funktsionaalsust nad tahaksid tarkvarale lisada
2. prioritiseerivad - mis on oluline, kust alustada, kes võtab enda peale mida
3. jälgida, et üks inimene ei võtaks enda peale liiga palju
4. kui ülesanne on valmis, liigutada lipiku testimise veergu, rühmaliige saab võtta seda töösse
5. kui ülesanne on korras - läheb tehtud asjade nimekirja, vastasel juhul uuesti "tegemisel"
Trellol on oma äpp, nii et vajadusel saavad õpilased jälgida tööprotsessi telefonist.

Millised ohud selle juures on?
1. Rühmad peavad olema "töötavad", üks võimalus, et õpilased ise leppivad kokku, kuid ka siin tuleb õpetajal silma peal hoida, et kõik panustaksid töötulemusse.
2. Pole võrku ajal, kui tahad vaadata, mida seal pidingi tegema
3. Õpilased ei tule ideega kaasa.

Usun, et tahvlil planeerimise meetod on väga tõhus, seda läheb vaja ka tavalises elus. Tasub proovida.

M-õpe enda õppetöös

Teema: Tahukad

Sihtrühm: 7.klass

Ülesanne: Enda koolihoovis. Rühmad liiguvad maastikul, otsides vihjeid (qr-koodiga). Vihjes on märgitud mis tahukat tuleb selles kohas leida, teha sellest pilt. Liikuda edasi. 

Tunni lõpus saavad õpilased kokku ning vaatavad, kes mida otsis ning nägi. 

Eesmärk: märgata matemaatika ilu

Ettevalmistus õpetajalt: varuda töötavad laetud tahvleid, installitud tarkvaraga (QR lugeja), piisava ruumiga (mäluga). QR-koodid lamineerida. Enne mängu algust peita QR-koodid ära. Peale mängu korjata koodid kokku.

Ettevalmistus õppijatelt: söödud, joodud (jaksavad joosta), ilmale vastavad õueriided, soovi puhul kasutavad isiklike nutiseadmeid.

Millised probleemid võivad ette tulla: koodid lähevad jalutama (lapsed, tuul vms) - varuga. Seadmed ei ole ikkagi töökorras (kui on varuga, siis loodetavasti ületatav).

Lisaväärtus: lapsed liikuvad, hingavad värsket õhku, oskavad paremini märgata matemaatikat neid ümbritsevas maailmas.

VOSK. 3 äppi

Tunni ülesandeks on leida kolm äppi, mida saab kasutada VOSK lähenemisega tunnis.
Otsisime vastuseid koos Kerstiniga (Kippar).
Valisime kolm järgmist äppi:
1) esitluse esitamiseks
valisime Tiny Tap rakenduse https://www.tinytap.it/activities/
See tundub väga lahe, palju erinevaid võimalusi, esitluste tegemise ja teised. Äppis said valida keele ja klassi, k.a. eesti keel on valitav ja selles leidub õppematerjale.
Sellel rakendusel on suur viga - ta on tasuline.
2)  teadmiste kontrolliks
https://www.peardeck.com/pear-deck-vocabulary  
Kaardid sõnavara õppimisel.
Õpetaja saab koostada harjutusi/teste ise või koos klassiga, viimasel juhul mõtlevad õpilased teine teisele ise, elu on näidanud, et õpilased on usinad teineteisele ülesandeid luua.
3) rühmatööks
Trello https://trello.com/
Mind pikalt kummutas mõte, kuidas rakendada kodus agiilsuses kasutusel oleva valget tahvlit: saaks panna mõistlikult kirja koduseid ülesandeid (suuri ja väikseid) =TODOlist, neid prioritiseerida, neile punkte määrata (kaal, raskus, aeg jne), määrata mis on teoksil, kontroll, tehtud. Ülikooli sisseastudes nägin, et ülesanded tulevad laviiniga. Võtsin ette ning hakkasin otsima paremaid (tasuta) kanban tahvleid. Valituks sai Trello.
Sel kevadel nägin internetis surfates, et Trellot kasutatkse õppimisel, silm läks särama :)
Ning täna tuligi tõehetk: ta ongi kasutusel!
Õppetöös soovitatakse seda kasutada klassi töö korraldamiseks: rühmatöö, saab sõpru lisada, oma plaani jagada, ülesandeid/tähtaegu määrata, jagada linke, materjale.

Esimene kooli külastus. Poska kool

Poska kool

Täna käisime erilises koolis, kohas, kus de jure sai alguse Eesti riik: 02.02.1920 - Tartu rahu leping.
Saime istuda laua taga, mis meenutab rahukõneluste ajal kasutatud lauda. Sellel laual seisab nüüd esimene meid tervitanud it-hariduse märk - 3D prinditud Poska maja koopia.
Meid võtsid lahkesti vastu Merike Hein (arvutiõpetus, modelleerimise õppejõud, süsteemihaldur) ning Vahur Lell (infojuht, ettevõtluse ning robootika õppejõud). Tutvustati lühidalt koolis kasutusel olevaid tehnoloogiaid ning koolis antavaid kursuseid. Kõike on muljet avaldavalt palju.
Saime lähemalt tutvuda ühe õpilase projektiga - modelleeritud ning 3D-printeriga prinditud "vihmavarjuga". Selle vidina tööpõhimõtte on umbes selline:

Selline on töölaud, millel on näha ka vidina prototüübi osasid:

Paneb imestama õpilase järjekindlus sihini jõudmisel.
Samas ruumis oli ka teine äge projekt - click&grow kooli tingimustes, avastamismeetod täis võimsuses.

Mida ma täna õppisin.

Kooli infotehnoloogi roll. On inimesi, kes oskavadki väga palju. Endal tuleb õppida ja õppida. Sain täna kuulda, et tulemust näeb, kui õpetaja õppekoormus on 1500 tundi aastas. Tänane õppetund - saab teha ägedaid asju, kui vaid jaksu oleks.

Linux koolis? Uus reaalsus?

Linux koolis, on see võimalik või ainutee?

Eelised:
1. Kindlasti hind
2. Vabavara - olulise mõtteviisi õpilastele tutvustamine - koostöös peidub jõud
3. Tänasel päeval on kasutajaliides võrreldav teiste operatsioonisüsteemidega (ei saa võrrelda olukorraga 20 a. tagasi)
4. Käsurea kasutamine - oluline kogemus õpilastele. Võib vaja minna väga mitmes kohas tulevikus elus (AutoCAD vms)
5. Hea sissejuhatus robootikasse - raspberryPi jne
6. On palju vabavara: open office jne

Miinused
1. Hind? Süsteemi haldamine kooli it-personaali poolt. Kas oskab? Või tuleb kedagi juurde palgata?
2. Kas alati leidub sobilik programm? Nt. on vaja tunniplaani koostamise programmi, milline valik siis on.
3. "Olen harjunud teise programmiga" - alati on inimesi kelle jaoks üleminek teise süsteemi peale on väga raske - kognitiivse taju tõttu või siis lihtsalt füüsiliselt pole aega uut asja õppida (harjutamine teeb meistriks). Kodus on pigem teine op.süsteem (0.8% koduarvutites, praktikumi slaidid)
4. Vabavara - kaua elus püsib. OpSüs ise on suure tõenäosusega enam-vähem stabiilne, aga rakendused?

Printscreen:
Ei ole pildi olemas, kuna vajalik tarkvara ei olnud installitud. Nupp prt sc ei töötanud. Aega uurimiseks ei olnud (vt. Miinused 3.punkt)

Arvutimuuseumi külastamine

Täna käisime arvutimuuseumis. Meie ülesandeks oli tutvustada teineteisele midagi (või arvuti on "kes"?), hea oleks kui selle konkreetse riistvaraga oleks isiklik suhe (vist ikka "kes"...).
Ise olen muuseumit eelmine kord külastades pannud suuremat tähelepanu just nendele arvutitele, mis tekitasid isiklike tundeid: Besta-88 (Toompeal perekonnaseisuaktide büroos olnud arvuti, selle kartoteegi moderniseerimine oli mu esimeseks "päris" ülesandeks) ning otsisin asjatult enda esimest arvutit (Intel Celeron 300 MHz, 32 MB, see oleks nüüd 20 aastat vana, oli ta siis selline: https://www.osta.ee/microlink-celeron-300mhz32mb3-2gb-12034062.html ?).

Nii et kui tahta teha muuseumit atraktiivsemaks võibki mõelda isiklike emotsioonide rõhutamisele.

1. Muuseum võiks olla nähtavam
2. Rohkem ruumi
3. Siltide juures ka mingi kirjeldus, mis tooks isiklike emotsioone juurde. (Juhtumid, populaarsus, hind vms)
4. Mängukonsoolid Super Marioga tööle? Võib olla emulaator. Eesmärk - inimesed saaksid 10 min mängida (1 rub/10 min) ning tuletada endale meelde enda lapsepõlve või siis võrrelda enda lapsepõlve enda isa omaga.

Infotehnoloogia koolis 10 aasta pärast

Sissejuhatava loengu ülesanne. Kaasautor: Kristin Parve

Kuhu edasi? 10 aastat hiljem

Info esitamine

Miniprojektorid - laua peale kuvamiseks, puutetundli
Reaalsusprillid (bioloogia, füüsika, geograafia,ajalugu - “olla” reaalses situatsioonis)
Paberkujul õpikud kaovad: õppematerjalid kas digitaalsed või kokku pandud vastavalt vajadusele
Või siis istuvad kõik kivi peal ning taovad odaotsaga kivisse augu, teevad tuld puupulgaga

Õpitu kontrollimine

Kohene tagasisidestamine, kuna on rohkem asju esitatud digitaalselt, süsteemid on valmis vastuseid kohe andma. Tänu sellele on õpetajal rohkem aega kujundavale tagasisidestamisele.
Rühmatööd (kujundava hindamise osana) õpilased tagasisidestavad teineteist
Kuivõrd on kasutusel robotid

Robot sisseehitatud õpitu kontrollimisse

Loodus-reaal ainetes - saab rohkem läbi proovida
Laboritöös - Robot liigutab ohtlike reaktiive

Õpetajaroll

Suunav: mida saab veel õppida, kus saab ennast paremaks teha.
Aitab kujuneda küpse sotsiaalse isikuna
Suunab teadmised ka klassiruumist tahvli ette (ümberpööratud klassiruum). Oskab leida huvitavaid hobisid, teadmisi ja neid igapäevaelu ja uute teadmiste omandamisega seostada

Infotehnoloogia koolis. 1. ülesanne.

Selles postituses püüan ma vastata kursuse (Inf.koolis) 1. ülesanne küsimustele.

Minu kogemused infotehnoloogia kasutamisega õppetöös.

Õpetajana

Olen õpetaja rollis olnud üsna vähe, mõnes töötoas, praktikumis. Minu viimased kogemused olid google docs'i ning Greenfoot'i tutvustamisel. Kasutusel olnud riistvara: projektor, minu arvuti, klassiarvutid, õpilaste arvutid. Tarkvara: Google esitlus, Google Doc, Greenfoot IDE.

Õppijana

Viimase pooleaasta kogemus. Väga-väga palju erinevaid vidinaid.

Enamiku neist nägin esimest korda eelneva poole aasta jooksul ning kogemust on nendega vähe.

Enda oskused infotehnoloogia kasutamise osas.

Oskused tasemel "saan hakkama". Vajadusel võtan ette ning teen ära. Ehmatab vidinate hulk. Eelistan mitte kasutada kõike, vaid ikka valida, mida kasutan. Ükski pea ei ole võimeline kõiki asju peas hoida. Samuti teeb ettevaatlikuks, et tehnoloogia vananemisega lähevad paljud loodud asjad kaduma (nt. antud ülesande jaoks antud blogidest on juba väga mitmed manala teele läinud).

Enda ootused kursusele

Saaada tuttavaks tänapäevases koolis kasutusel olevate võimalustega (nii tark-, kui ka riistvaraga). K.a., kui/kas mõni nendest on riigi poolt kuidagi soovitatav (robotid HITSA kaudu vms). Millised on õpetajate kõige julgemad soovid tehnoloogia suhtes?
Ning ma tõesti ei taha otsida Youtube'st videosid, mis peaksid kuidagi esitama minu tundeid antud kursuse (või ükskõik mille) suhtes, see võtab väga palju aega.

Järgmine video on esimene, mida arvuti mulle youtube's näitab ning minu suureks õnneks see on see positiivsus, mida mul vaja oligi: vidinad + tehnoloogiad + matemaatika:

Järelemõtlemisel tuli mulle meelde üks video, kus on ühendatud tehnoloogia ja maailma ilu: